Pealkiri:
Agentsed klaasmaastikud ja puutetundlikud vestlused : post-antropotsentriline koosloome materjaliga / Agentic Glass Landscapes and Touch-sensitive Conversations : Post-anthropocentric Co-creation with Material
Autor:
Lepik, Elle (Kannike, Elle)
Märksõnad:
materjali agentsus, post-antropotsentrism, posthumanism, toimijavõrgustiku teooria, uusmaterialism
Lühikirjeldus:
Elle Lepiku (Elle Kannikese) magistritöö on loominguline projekt, mille väljundiks on materjalist lähtuvad installatsioonid, uurimaks klaasi agentsust. Töö eesmärk on loovuurimuse käigus teadlikult astuda looja-pjedestaalilt alla ja positsioneerida ennast võrdsena muudes olemisvormides partneritega mänguväljale. Seetõttu on autor loobunud klaasi surumisest tema etteantud vormi ja kutsunud materjali dialoogile.Elle Lepik kogub andmeid isiklikule praktikale tuginedes, lisaks toetub posthumanismi ja uusmaterialismi käsitlustele (sh toimijavõrgustiku teooriale). Tööd ajendab vajadus mõtestada kunstniku ja disaineri tegevust antropotseeni ajastust väljumise suunal. Selleks, et inimene ja materjal saaksid toimijavõrgustikus koos tegutseda ja ühiselt sündmuste ahelat juhtida, analüüsib esimene peatükk, mil viisil looja ja materjal kontakti astuvad, millised suhtlusviisid on neile kättesaadavad. Loovuurimusest järeldub, et kahekõne põhineb kompimismeele abil kogetaval füüsilisel kokkupuutel. Lisaks on vajalik mõlema kohalolu kindlaksmääratud ajahetkel. Toimijavõrgustiku kaudu on tegevuste käiku kaasatud mitmed vaikivad ent toimet omavad kaasarääkijad (vesi, õhk jt), seega on loomisprotsess mitmehäälne polüloog. Teine peatükk tutvustab inimese ja materjali koosloome võimalusi. Kõigepealt selgitab Lepik oma töömeetodit (unlearning) ja loometöö impulsse, samuti mõtestab lahti iseenda rolli kunstnikuna/disainerina ning tutvustab magistritöö praktilise osa valmimist ja kontseptsiooni. Ta jõuab järeldusele, et klaasi agentsus avaldub vaid siis, kui inimene leiab materjaliga ühise keele ja nad ühendavad oma loovad elujõud. Magistritöö täpsem määratlus post-antropotsentrilises võtmes on eelnevast tulenevalt kollektiivne loominguline projekt, kus klaas omab kunstnikuga/disaineriga võrdselt olulist autorlust.Elle Lepik jäädvustab koosloome protsessi videona ja tardunud klaasobjektidena, mis jõuavad avalikkuseni kahe installatsiooni kaudu. Ta pakub näitusekülastajale kaks mõtteharjutust, mis näitavad teed post-antropotsentrilise maailmavaate poole. Videoinstallatsiooni „Agentsed klaasmaastikud” kaudu saab vaataja võimaluse tulla klaasmaastiku sisse – dokumenteeritud keskkonda, kus vallandub materjali agentsus. Teos kutsub esile aistingu, et inimene on osa mõõtmatult suurest toimijavõrgustikust. Klaasobjektid „Puutetundlikud vestlused” julgustavad vaatajat puute kaudu interpreteerima polüloogi, mille käigus taiesed sündisid, ning seeläbi saama suunise, kuidas suhelda teiste olemisvormidega inimkeele väliselt.
Väljaandja:
Eesti Kunstiakadeemia
Juhendaja
:
Heinsalu, Juss; konsultant Loodus, Holger
Kuupäev:
2024
Tüüp:
Magistritöö
Õppekava:
Disain ja rakenduskunst
Keel:
eesti
Lisainfo:
Peaeriala: Klaas
Õigused:
Teos kaitstud autoriõigusega. Kasutamine lubatud üksnes Eesti autoriõiguse seaduses sätestatud juhtudel.
